Päikeseenergia ületas juunis esimest korda tuumaenergia, saades Euroopa Liidu suurimaks elektriallikaks

2025. aasta juunis sai päikeseenergiast esimest korda Euroopa Liidu suurim elektrienergia allikas. Mais ja juunis jätkusid fotogalvaanilise ja tuuleenergia tootmise rekordite purustamine, samal ajal kui söeenergia tootmine langes ajaloolisele madalseisule.

Ember leidis, et eelmisel kuul sai päikeseenergiast esimest korda Euroopa Liidu suurim elektrienergia allikas ning mitmes riigis on päikeseenergia tootmine rekordiline. Mõttekoda nentis, et tuuleenergia tootmine saavutas mais ja juunis ajaloolise kõrgeima taseme.

Päikeseenergia tootmine moodustas juunis Euroopa Liidu elektrienergia kogutoodangust 22,1% (45,4 teravatt-tundi), ületades mis tahes muud energiaallikat ja kasvades aastaga 22%. Teisel kohal on tuumaenergia tootmine, mis moodustab 21,8% (44,7 teravatt tundi), millele järgneb tuuleenergia, moodustades 15,8% (32,4 teravatt tundi).

Emberi energeetika vanemanalüütik Chris Rosslowe nentis, et praegu peitub suurim võimalus energiasalvestite ja paindlike elektrijaamade suurendamises, pikendades taastuvenergia kasutamist hommikuni ja õhtuni, kuna fossiilkütused põhjustavad neil kahel perioodil endiselt kõrgeid elektrihindu.

Fotogalvaanilise installeeritud võimsuse pideva tõusu taustal on vähemalt 13 riiki saavutanud päikeseenergia tootmise ajaloolise tipptaseme. See hõlmab Bulgaariat, Horvaatiat, Kreekat, Sloveeniat ja Rumeeniat.

Mais ja juunis saavutas tuuleenergia osakaal ajalooliselt kõrgeimad, vastavalt 16,6% (33,7 TWh) ja 15,8% (32,4 TWh).

Aruandes öeldakse, et tugev fotogalvaaniline elektritootmine on aidanud elektrisüsteemil toime tulla suurema nõudlusega, mille tõi kuu lõpus üle Aafrika kontinendi pühkinud kuumalaine.

Mais ja juunis tootsid tuulepargid Euroopa Liidus vastavalt 16,6% (33,7 TWh) ja 15,8% (32,4 TWh) elektrienergiast, mis teeb kahe kuu ajaloolise rekordi. Väärib märkimist, et tuuleolud olid aasta alguses suhteliselt kehvad. Kuigi tuuleenergia installeeritud võimsus on viimasel aastal jätkuvalt kasvanud, on tuuleolud paranenud ja muutunud peamiseks edasiviivaks jõuks. Kasutusele on võetud mitu suurt meretuuleparki.

Söe hinnad langevad ajaloolisele madalseisule

Seoses juunikuu suure taastuvenergia tootmisega on kivisöe osakaal ELi elektrienergias langenud ajalooliselt madalale tasemele. Ka fossiilkütustel toodetud elektrienergia kogumaht on väga madal, kuid võrreldes poolaastaga on fossiilkütustel toodetud elektrienergia kogus kogu poolaasta näidanud kasvutendentsi.

Juunis moodustas söeenergia tootmine vaid 6,1% (12,6 TWh) EL-i elektritootmisest, mis on vähem kui 8,8% eelmisel aastal samal perioodil.

Kaks Euroopa Liidu riiki, kus söeküttel töötav elektrienergia moodustas valdava enamuse (juunis 79%), saavutasid juunis mõlemad ajaloolise madalaima taseme. Nende hulgas moodustab Saksamaa kivisöel töötav elektritootmine vaid 12,4% (4,8 teravatt-tundi) elektritootmisest, Poola oma aga 42,9% (5,1 teravatt-tundi). Veel neli riiki saavutasid juunis söeenergia tootmise ajaloolise madalaima taseme: Tšehhi Vabariik (17,9%), Bulgaaria (16,7%), Taani (3,3%) ja Hispaania (0,6%), mis hakkab söe tootmisest järk-järgult loobuma.

Juunis moodustas fossiilkütustel toodetud elektritootmine 23,6% (48,5 teravatt-tundi) EL-i elektritootmisest, mis on pisut kõrgem kui 2024. aasta mais kehtestatud ajalooline madalaim 22,9%. Samas kasvas fossiilkütustel põhineva elektrienergia tootmine 2025. aasta esimesel poolel siiski 13% (45,7 teravatt-tundi) võrreldes 2 aasta esimese poolega, mis oli peamiselt tingitud 2-st 2-st. maagaasi elektritootmine (35,5 teravatti tundi). Hüdroenergia (põuast mõjutatud) ja tuuleenergia tootmine on eelmise aastaga võrreldes madalam ning nõudlus elektri järele kasvab pidevalt.

Nõudlus elektri järele kasvab jätkuvalt. EL-i elektritarbimine oli 2025. aasta esimesel poolel 1,31 teravatt tundi, mis on 2,2% kasv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.