Ujuva fotogalvaanilise turu analüüs ja väljavaade 10 ASEANi riigis

USA riikliku taastuvenergia laboratooriumi (NREL) avaldatud aruande kohaselt võib ujuv fotogalvaanika mängida võtmerolli Kagu-Aasia Rahvaste Assotsiatsiooni (ASEAN) piirkondlikus eesmärgis saavutada 2025. aastaks 35 protsenti installeeritud võimsusest taastuvatest allikatest.

Aruandes tuvastati 7301 veekogu (88 veehoidlat ja 7213 looduslikku veekogu), mis sobivad ujuva fotogalvaanika kasutuselevõtuks Kagu-Aasias. Üldiselt on veehoidlate ujuv fotogalvaaniline potentsiaal 134–278 GW ja looduslike veekogude võimsus 343–768 GW.
Aruandes märgitakse, et ujuva PV potentsiaal on veelgi suurem Laose ja Malaisia ​​veehoidlates.
Samal ajal on Brunei, Kambodža, Indoneesia, Myanmari, Filipiinide, Singapuri ja Tai looduslikel veekogudel veelgi suurem potentsiaal. Vietnamis on selle potentsiaal olenemata veekogu tüübist suhteliselt stabiilne.

Brunei
Brunei toetub suuresti maagaasile, moodustades umbes 78%, millele järgneb söeenergia tootmine, moodustades 21%. Selle eesmärk on toota 2035. aastaks 30% oma elektrist taastuvenergiast. Erinevalt naaberriikidest Kagu-Aasia riikidest puudub Bruneil installeeritud võimsus ja suur potentsiaal hüdroenergia arendamiseks, mis piirab Brunei võimet integreerida ujuvat fotogalvaanikat olemasoleva hüdroenergia infrastruktuuriga.
Aruande kohaselt ei ole Bruneil tehnilist potentsiaali ujuva fotogalvaanika ehitamiseks tehisreservuaaridele. Hindamise käigus tuvastati aga 18 looduslikku veekogu, mis lubavad tulevasi ujuvelektrienergia projekte. Võimalik ujuv PV võimsus nendel veekogudel varieerub 137MW kuni 669MW, olenevalt kaugusest rannikust.

Kambodža
Kambodža on seadnud 2030. aastaks seatud installeeritud võimsuse jaotuse eesmärgi, mille eesmärk on kasutada 55% hüdroenergiat, 6,5% biomassi ja 3,5% päikeseenergiat ning ülejäänud 35% moodustavad eeldatavasti fossiilkütused.
Praegu on hüdroenergia peamine elektrienergia allikas, mis moodustab 2020. aastaks umbes 45% kogu elektritootmisest. Kambodža veehoidlate ujuv fotogalvaaniline potentsiaal on hinnanguliselt 15-29 GW ja looduslike veekogude ujuv fotogalvaaniline potentsiaal 22- 46GW.
Indoneesia
Kuna Indoneesia energiatootmises on ohtralt taastuvaid ressursse ja ambitsioonikas eesmärk on saavutada 2060. aastaks nullheite tase, põhineb Indoneesia elektritootmine praegu peamiselt kivisöel (60%), millele järgnevad maagaas (18%), hüdroenergia, geotermiline energia ja biokütused (17%). Taastuvenergia ja nafta (3%).
Kuigi Indoneesias on märkimisväärsed tuule- ja päikesevarud, ei ole need tehnoloogiad veel laialdaselt kasutusele võetud. Indoneesia riigi omanduses olev elektriettevõte PT Perusahaan Listrik Negara kavatseb aastatel 2021–2030 lisada umbes 21 GW taastuvenergia võimsust, mis moodustab enam kui poole uuest võimsusest.
Sellest kavandatud võimsusest peaks hüdroenergia andma 4,9 GW ja päikeseenergia 2,5 GW.
Aruande kohaselt tunnistati ujuva fotogalvaanilise projekti jaoks sobivaks kokku 1858 veekogu (sh 19 veehoidlat ja 1839 looduslikku veekogu). Tehnoloogilise potentsiaali hindamine näitab laia valikut ujuva PV võimsust vahemikus 170 GW kuni 364 GW.
Laos
Laose eesmärk on, et taastuvenergia moodustaks 2025. aastaks 30% kogu energiatarbimisest.
Aruande kohaselt on Laosel erinevalt enamikust teistest ASEANi riikidest veehoidlate ujuva PV potentsiaal suurem kui looduslikel veekogudel. Põhjuseks võib olla asjaolu, et Laosel on suur hulk kodumaiseid hüdroenergia ressursse.
Arvestades kolme aruandes hinnatud veehoidlat, on Laose ujuv PV potentsiaal hinnanguliselt 5–10 GW. Laosel on umbes 2–5 GW looduslikus vees ujuvat fotogalvaanilist potentsiaali.
Koos reservuaari potentsiaaliga võrdub see suurema vahemikuga 9–15 GW. Pärast ülekandefiltrite kasutamist lähima, üle 25 km kaugusel asuva veekogu ülekandeliinist väljajätmiseks jäi veehoidla potentsiaal aga samaks, loodusliku veekogu potentsiaal aga vähenes sõltuvalt veekogust ligikaudu 8,4-10,1%. kaugus ranniku eeldusest.
Malaisia
Malaisia ​​plaanib suurendada oma taastuvenergia võimsust 4GW-ni aastaks 2030. Lisaks on Malaisia ​​seadnud eesmärgiks, et 2025. aastaks tuleb 31% tema installeeritud elektrivõimsusest taastuvatest allikatest.
Nagu Laos, on ka Malaisia ​​näidanud suuremat potentsiaali veehoidlates ujuvate fotoelektriliste seadmete jaoks, mille võimsus on hinnanguliselt 23–54 GW, ja looduslikke veekogusid, mille potentsiaal on 13–30 GW. 2021. aasta seisuga on Malaisia ​​kogu installeeritud võimsus 39 GW.
Teine uuring, mis viidi läbi kuues konkreetses Malaisias asuvas kohas, näitas, et ujuvad PV projektid võivad aastas toota umbes 14,5 GWh elektrit. Aruandes laiendatakse seda järeldust veelgi, võttes arvesse kõiki Malaisia ​​elujõulisi veekogusid, mis võivad toota ujuvatest fotoelektriliste projektidest umbes 47–109 GWh aastas elektrit.
Myanmar
Aastaks 2025 on Myanmari eesmärk saavutada eesmärk 20% taastuvenergia installeeritud võimsusest. Myanmari 2015. aasta energia üldplaani kohaselt on eesmärk suurendada hüdroenergia osakaalu elektritootmises 50 protsendilt 2021. aastal 57 protsendini 2030. aastal.
Aruandes märgiti, et Myanmari veehoidla ujuv fotogalvaaniline potentsiaal on suhteliselt madal, ulatudes 18–35 GW. Võrdluseks hinnatakse looduslike veekogude potentsiaali vahemikus 21-47GW. Nende kahe potentsiaalne võimsus kokku ületab Myanmari elektri kogutoodangu. 2021. aasta seisuga on Myanmari elektrienergia kogutoodang umbes 7,6 GW.
Pärast ülekandefiltrite kasutamist, et välistada lähim veekogu, mille ülekandeliin on pikem kui 25 km, vähenes veehoidla potentsiaalne läbilaskevõime 1,7-2,1% ja looduslik veekogu vähenes sõltuvalt kaugusest 9,7-16,2%. ranniku eeldusest.
Filipiinid
Filipiinid on seadnud energiasektorile mitu prioriteeti, sealhulgas rahuldada kasvavat elektrinõudlust, saavutada 2022. aastaks üldine juurdepääs elektrile ja paigaldada 2030. aastaks 15 GW taastuvenergia võimsust.
2019. aastal käivitasid Filipiinid edukalt oma esimese ujuva fotogalvaanilise projekti ning järgmistel aastatel alustati ka teiste projektide ehitamist. Potentsiaalsed hinnangud näitavad, et looduslikel veekogudel ujuvate fotoelektriliste seadmete võimsusvahemik on oluliselt suurem, hinnanguliselt 42–103 GW, võrreldes reservuaaridega, mille potentsiaalne võimsus on 2–5 GW.
Veehoidla potentsiaalne võimsus jäi samaks pärast ülekandefiltrite kasutamist lähimast ülekandeliinist kaugemal kui 25 kilomeetri kaugusel asuvate veekogude välistamiseks. Looduslike veekogude potentsiaalne läbilaskevõime vähenes samal ajal ca 1,7-5,2%.
Singapur
Singapur on pakkunud välja taastuvenergia eesmärgi saavutada 2030. aastaks 2 GW paigaldatud päikeseenergia võimsus ja katta 2035. aastaks 30% oma energiavajadusest vähese CO2-heitega elektri impordi kaudu.
Aruandes tuvastati Singapuris üks veehoidla ja kuus looduslikku veekogu, mille potentsiaal on reservuaarides 67–153 MW ja looduslikes veekogudes 206–381 MW. 2021. aasta põhjal on Singapuri installeeritud võimsus 12GW.
Singapur on näidanud üles suurt huvi avamere ja kalda lähedal ujuvate fotogalvaaniliste projektide vastu. Selles valdkonnas on Singapur ehitanud piki rannikut 5MW ujuva fotogalvaanilise projekti.
Tai
Tai plaanib 2037. aastaks ehitada üheksale erinevale veehoidlale üle 2,7 GW ujuva PV projekte. Aruandest selgub, et veehoidlates ujuva fotogalvaanika potentsiaal on tohutu, ulatudes 33–65 GW ja looduslike veekogude võimsus on 68–152 GW. Tai installeeritud võimsus 2021. aastal on 55 GW.
Kui ülekandefiltri abil välistati ülekandeliinist lähim üle 25 km kaugusel asuv veekogu, vähenes veehoidla potentsiaalne läbilaskevõime 1,8-2,5% ja looduslik veekogu 3,9-5,9%.
Vietnam
Vietnam on seadnud ambitsioonika eesmärgi võtta 2030. aastaks kasutusele 31–38 GW päikese- ja tuuleenergia võimsust, mis on kooskõlas oma laiema eesmärgiga muutuda 2050. aastaks süsinikuneutraalseks.
Arvestades oma suurt sõltuvust hüdroenergiast, pakub Vietnam soodsat keskkonda eraldiseisvate ja hübriidsete ujuvate fotoelektriliste projektide jaoks. Kagu-Aasia riikidest on Vietnamis kõige rohkem ujuva fotogalvaanika jaoks sobivaid veehoidlaid, kokku 22. Nende veehoidlate ujuva PV potentsiaal on hinnanguliselt umbes 21–46 GW.
Samamoodi on ujuva fotogalvaanika potentsiaal Vietnami looduslikes veekogudes samuti vahemikus 21–54 GW. Kui ülekandefiltri abil välistati lähim veekogu, mille kaugus ülekandeliinist on üle 25 km, jäi veehoidla potentsiaalne läbilaskevõime muutumatuks, samas kui loodusliku veekogu potentsiaalne läbilaskevõime vähenes alla 0,5%.
Mais sõlmis Filipiinide valitsus Blueleaf Energy ja SunAsia Energy lepingud, et ehitada ja hallata enda sõnul maailma suurimat ujuvat PV projekti koguvõimsusega 610,5 MW.
Varasemas NREL-i aruandes juhiti tähelepanu sellele, et olemasolevate hüdroelektrijaamadega veekogude peal ujuvate fotogalvaaniliste projektide lisamisega saab ainuüksi päikeseenergia süsteem toota umbes 7,6 TW puhast energiat aastas.